Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

Kuupäev 23.01.2012
Artikkel
Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Mullu oli enam kui tuhat sündi vähem

Kuupäev 11.05.2012
Artikkel
2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.

Igaühel on üks elu, meil kõigil aga on vaid üks Maa

Kuupäev 05.06.2022
Artikkel
Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

VANA KULD: Vaata, kuidas toimus 1959. aasta rahvaloendus

Kuupäev 12.01.2012
Artikkel
1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

VANA KULD: Vaata, kuidas toimus 1959. aasta rahvaloendus

Kuupäev 12.01.2012
Artikkel
1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

Spordistatistikast nüüd ja minevikus – spordirahvani on veel pikk tee

Kuupäev 23.07.2021
Artikkel
Tokyo suveolümpiamängude alguspäev annab põhjuse rääkida spordist, kuid seekord keskendume neile, kes tähtsaimale spordipeole ei jõua. Kas võime ennast pidada spordirahvaks? Missugused on Eesti populaarseimad spordialad? Vastuste leidmiseks heidame pilgu nii nüüdisaega kui ka minevikku.

Raamatukogud ja raamatud

Valdkond
Raamatukogudel on ühiskonnas tähtis roll: säilitada kultuuripärandit ja teha info kättesaadavaks Eesti igas paigas. Samuti aitavad raamatukogud orienteeruda infoühiskonnas, toetavad elukestvat õpet ning kujundavad inimeste lugemisharjumusi. Eestis on ühtselt toimiv ja pikaajaliste traditsioonidega raamatukoguvõrk, mis tagab elanike vaba juurdepääsu informatsioonile. Tihti on raamatukogudest kujunenud ka kogukonnakeskused, kus toimuvad mitmesugused üritused ja osutatakse muid teenuseid. Raamatukogus käib iga teine Eesti elanik. Raamatukogude ja raamatute statistikast saab teada järgmisi andmeid

Tähista statistikapäeva ja ava aken andmemaailma!

Kuupäev 18.10.2024
Artikkel
Andmeid pole vaja koguda andmete pärast – andmeid on vaja selleks, et nende abil selgitada ja mõtestada ühiskonnas toimuvat. Andmete keele tundmine juhatab targemate otsusteni ja annab eelise kõnekate, kontrollitud andmetel põhinevate lugude jutustamiseks. 1. sammas: leia andmed üles! Võib tunduda kummaline, aga sageli on andmeid täis maailmas keeruline andmeid üles leida. Kui huvi pakub mis tahes küsimus Eesti elu kohta, siis on tõenäoline, et riiklik statistika annab sellele vastuse. Riiklikku statistikat koguvad, analüüsivad ja säilitavad mitmed organisatsioonid. Näiteks tervise arengu