Otsingu tulemused

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5% Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3%-ni, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.

Statistikaameti andmetel oli keskmine palk kolmandas kvartalis 1397 eurot. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,2%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,01 eurot, mis on 7% suurem kui möödunud aasta samal ajal.

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht ja PERH-i  erakorralise meditsiini ülemarst, kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov ütles kolmapäeva keskpäeval pressikonverentsil, et Tallinna tänavatel on näha rohkem liikumist.

2013. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 5%, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Kahanes eksport kolme peamisse sihtriiki.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta novembris 3% rohkem toodangut kui 2016. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Juba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil. Näha on aga seda, et kinnisvara ostetakse nii nagu hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades viiendiku ja imporditi Eestisse kolmandiku vähem kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Nii ekspordi kui ka impordi vähenemine aeglustus.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 17% ja import 20%, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas eksport 1,3 miljardi ja import 1,5 miljardi piiri. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (lahusti, mootorikütus, kütuselisandid, põlevkivikütteõli) ekspordi ja impordi suurenemine.