Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

REL 2011 prooviloenduse rahvaloendajad alustavad kodukülastusi

Kuupäev 04.03.2010
Artikkel
Homme, 5. märtsil algab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse teine etapp, kui Statistikaameti küsitlejad külastavad nende prooviloenduspiirkondade elanike kodusid, kes ei osalenud e-loendusel.

Eesti elanikud räägivad 231 eri emakeelt

Kuupäev 14.03.2021
Artikkel
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada. Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt.

Aasta 2011 läbi tööturu- ja toimetulekunäitajate

Kuupäev 06.08.2012
Artikkel
Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Eesti elanike lugemishuvi on jätkuvalt suur

Kuupäev 21.12.2010
Artikkel
Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal aasta jooksul raamatuid, teatab Statistikaamet. Kümne aastaga on raamatuhuviliste osatähtsus kümnendiku suurenenud.

Raamatukogud ja raamatud

Valdkond
Raamatukogudel on ühiskonnas tähtis roll: säilitada kultuuripärandit ja teha info kättesaadavaks Eesti igas paigas. Samuti aitavad raamatukogud orienteeruda infoühiskonnas, toetavad elukestvat õpet ning kujundavad inimeste lugemisharjumusi. Eestis on ühtselt toimiv ja pikaajaliste traditsioonidega raamatukoguvõrk, mis tagab elanike vaba juurdepääsu informatsioonile. Tihti on raamatukogudest kujunenud ka kogukonnakeskused, kus toimuvad mitmesugused üritused ja osutatakse muid teenuseid. Raamatukogus käib iga teine Eesti elanik. Raamatukogude ja raamatute statistikast saab teada järgmisi andmeid

Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud

Kuupäev 06.01.2015
Artikkel
ISBN 978-9985-74-589-2 Eesti keeles Formaat B5. 184 lk Ilmus: 28.11.2014 Korrigeeritud: 06.01.2015 Raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut statistilises võtmes, kasutades niihästi viimase rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute tulemusi võrdlemaks Eestit teiste Euroopa riikidega. Materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast, kusjuures loenduse kirjeldamisel on lähteks vahetult selles protsessis osalenud ja osaliselt seda suunanud inimese kogemus. Raamatu võib mõtteliselt jagada kolme ossa. Esimeses osas on juttu rahvastiku hindamisest ja loendamisest

Spordistatistikast nüüd ja minevikus – spordirahvani on veel pikk tee

Kuupäev 23.07.2021
Artikkel
Tokyo suveolümpiamängude alguspäev annab põhjuse rääkida spordist, kuid seekord keskendume neile, kes tähtsaimale spordipeole ei jõua. Kas võime ennast pidada spordirahvaks? Missugused on Eesti populaarseimad spordialad? Vastuste leidmiseks heidame pilgu nii nüüdisaega kui ka minevikku.

Andmekool #4: Kuidas moodustatakse uuringute valimid?

Kuupäev 20.02.2024
Artikkel
Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.

Statistikaameti usaldusväärsus on seni kõrgeimal tasemel

Kuupäev 04.06.2021
Artikkel
Statistikaamet pälvis Turu-uuringute AS-i poolt iga kvartal läbiviidava institutsioonide usaldusväärsuse uuringu põhjal pingereas auväärse 11. koha. Usaldusväärsus on ameti üks põhiväärtustest ja seni kõrgeima koha saavutamine kinnitab, et riikliku statistika tegemisel ning avaldamisel tehakse üha paremat tööd.