Otsingu tulemused

Spordiharrastajaid on üha rohkem ja nende osatähtsus elanikkonnas kasvab pidevalt. Igaüks võib leida endale meeldiva spordi- ja liikumisala, olgu see kerge metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgi, et aastaks 2030 tegeleb meil liikumise ja spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid ja pikendab eluiga. Spordistatistikast saab teada, kui palju on liikumisharrastajaid; kes on keskmine spordiharrastaja; mis spordialad on kõige populaarsemad; kui palju on olümpiaalade harrastajaid; kui palju on

Eesti on üks puhtama õhuga riike maailmas. Siiski aga tekib ka meil õhusaastet. Saastunud õhk on arvestatav keskkonnaoht inimeste tervisele. Kõige kahjulikumaks peetakse imepeeneid saasteosakesi, mis tekivad sõidukite heitgaasidest, põlemisprotsessist ja keemilistest reaktsioonidest atmosfääris. Statistika annab ülevaate Eestis õhku paisatud heitmete kogustest ja nende päritolust, näiteks keemiliste ja orgaaniliste ühendite heitkogustest ja peenosakeste mahust; happevihmade põhjustatud gaaside heitkogustest. Õhusaasteainete heitkoguste andmeid kasutatakse arengu- ja tegevuskavade koostamisel