Otsingu tulemused

Tänase emakeelepäeva ja käimasoleva laste ja noorte kultuuriaasta puhul vaatame, milline on laste ja noorte keeleoskus emakeele järgi. Kasutatud on rahvaloenduse ja rahvastikustatistika andmeid. #kultuuriaasta #minaka

Tänase emakeelepäeva ja käimasoleva laste ja noorte kultuuriaasta puhul vaatame, milline on laste ja noorte keeleoskus emakeele järgi. Kasutatud on rahvaloenduse ja rahvastikustatistika andmeid. #kultuuriaasta #minaka

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.

Tänasel lastekaitsepäeval on sobiv märkida, et Eesti 2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel tulemustel on 0–14-aastaseid ehk lapsi rahvastikus 15%. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on laste osatähtsus vähenenud kolm protsendipunkti. Ehkki noorim vanuserühm (0–4-aastased) on arvukam kui 2000. aastal, on laste arv eelmise loendusega võrreldes viiendiku vähenenud ning laste põlvkonnad on jätkuvalt väiksema arvukusega kui nende vanemate põlvkonnad. Viimase kümne rahvaloenduse tulemusi võrreldes on näha, et 0–14-aastaste osatähtsus rahvastikus on pidevalt vähenenud. 1881. aasta loenduse

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Täna, 14. jaanuaril toimub Õiguskantsleri kantseleis Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar. Kogumik koondab laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste olukorrast.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. “2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000. Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde Viimase kümne

Eestis elab 306 420 isa. Selle aasta alguse seisuga oli Eestis üle 1000 isa vähem kui 2024. aasta alguses. Mullu esimest korda isaks saanud mehi oli 4000 ja nad olid keskmiselt 32-aastased. Eesti isadest 28% on kõrgharidusega, kuid levinuim on keskharidus, mida omab 56% isadest. Isadest 56% on abielus, 21% on vallalised või vabaabielus, 17% on lahutatud ning 4% on lesed. Keskmine Eesti isa on 54-aastane. Kõige rohkem on Eestis 41-aastaseid isasid (ja suure tõenäosusega kannavad nad Aleksandri nime, sest just see nimi on 41-aastaste meeste seas kõige levinum). Üle 100-aastaseid isasid on Eestis