Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul on Balti riikide rongisõitjate arv viimastel aastatel suurenenud. „Võib oletada, et tänu uutele rongidele ja tihedamatele liiklusgraafikutele see kasv ka jätkub. Kaubavedu raudteel on aga vastupidi kahenemas,“ lisas Kardakov. Pärast uute rongide raudteele jõudmist 2013. aastal hakkas reisijate arv järjest suurenema ja saavutas tipu 2019. aastal, kui sõitjaid oli 8,4 miljonit. Koroonapandeemia ajal oli märgata reisijate arvu vähenemist, kuid pärast seda jälle positiivset kasvutrendi. Eelmisel aastal kasutas ronge 7,7 miljonit reisijat

Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12% ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5%. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.

2022. aastal kasvas reisijate vedu statistikaameti andmetel nii rahvusvahelistel kui ka riigisisestel merevedudel. Kui kahel eelneval aastal vähenes liikumispiirangute tõttu sõitjate arv nii rahvusvahelistel merevedudel kui ka riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel, siis mullu reisiliiklus merel elavnes. Sadamate kaubamaht aga langes.

Möödunud aastal kasvas sõitjate vedu peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 12%. Peamistel rahvusvahelistel liinidel jätkus langus ja sõitjate arv kahanes 28% võrra, mida võib seostada Soome piiri ajutise sulgemisega. Sadamate kaubamaht kasvas 5%.

Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht sadamates 31%. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Eesti raudteedel veeti mullu kokku 10,1 miljonit tonni veoseid, mis on 43% vähem kui 2022. aastal.

Juunis veeti raudteel eelmise aasta sama kuuga võrreldes nii vähem kaupu kui ka sõitjaid. Samas viitab raudteetranspordi statistika eriolukorrast taastumisele.

Statistikaameti andmetel vedasid Eesti kaubaautod möödunud aastal üle 23 miljoni tonni kaupa, mis on 18% vähem kui 2019. aastal. Sarnaselt varasematele aastatele oli kauba kogus riigisisestel vedudel märgatavalt suurem kui rahvusvahelistel vedudel.

Statistikaameti andmetel sõitis septembris raudteel 601 000 reisijat, mis on võrreldes augustiga 7% võrra rohkem. Kaubavedu vähenes kahe kuu võrdluses 2%.