Otsingu tulemused

Tallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.

Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ega 2025. aasta suur pidugi enam mägede taga ole. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock heitis pilgu sellele, mida näitab statistika Eesti koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate kohta.

ISBN 978-9985-74-589-2 Eesti keeles Formaat B5. 184 lk Ilmus: 28.11.2014 Korrigeeritud: 06.01.2015 Raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut statistilises võtmes, kasutades niihästi viimase rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute tulemusi võrdlemaks Eestit teiste Euroopa riikidega. Materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast, kusjuures loenduse kirjeldamisel on lähteks vahetult selles protsessis osalenud ja osaliselt seda suunanud inimese kogemus. Raamatu võib mõtteliselt jagada kolme ossa. Esimeses osas on juttu rahvastiku hindamisest ja loendamisest

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Kevadel toimus esmakordselt küsimuste maraton Küsimus24, mille raames esitati Statistikaametile pea 1400 küsimust. Käimasoleva teadmistekuu ajal on hea aeg põnevate küsimuste ja vastustega taas tutvuda!

Et raha ostujõu muutumise jälgimine ajas oleks hõlpsam, andis statistikaamet tarbijate käsutusse ostujõu kalkulaatori.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.

Millist palka teenid oma ametikohal aastal 2030? Kui palju erinevad naiste ja meeste kuupalgad maakonniti? Kui suurt pensioni hakkad teenima tulevikus? Neile küsimustele saab vastused statistikaameti uuenenud palgarakendusest.

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate