Ehitushinnaindeksi muutus oli 2008. aastal eelmise aasta keskmisega võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet. Peamiselt mõjutas indeksit tööjõukulude vähenemine.
Selleaastase koroonakriisi valguses on palju räägitud sellest, et väiksemate riikide majandused ja seal tegutsevad ettevõtted saavad keerulistes tingimustes paremini hakkama. Nende väidete tõepärasuse uurimiseks süvenesime andmetesse Euroopa Liidu jaekaubandusettevõtete käekäigu kohta alates märtsist kuni juuni lõpuni.
Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,12 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,23 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kuises arvestuses on eksportkäive suurem olnud vaid 2011. aasta mais, importkäive pole varem nii suur olnud.
Tööstusettevõtete toodang vähenes 2008. aastal eelmise aastaga võrreldes 6,5%, teatab Statistikaamet. Aasta alguse mõõdukas kasv võrreldes eelmise aasta vastava kuuga pöördus alates märtsist langusesse.
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,4 miljardit eurot.
Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,1%, teatab Statistikaamet. SKP langes kuuendat kvartalit järjest.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 3,2%, teatab Statistikaamet. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti SKP 2012. aasta IV kvartalis 2011. aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. 2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.
Eestist eksporditi 2011. aasta augustis kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kui juulis oli ekspordi ja impordi aastane juurdekasv vastavalt 34% ja 38%, siis augustis kasvas eksport 45% ja import 42%.