Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta II kvartalis 12 869 krooni (822 eurot) ja brutotunnipalk 75,81 krooni (4,85 eurot), teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,2% ja brutotunnipalk langes 1,7%.

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta III kvartalis 809 eurot ja brutotunnipalk 4,82 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes keskmine brutokuupalk tõusis 6,6% ja brutotunnipalk 4,7%.

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,78 eurot (74,84 krooni), teatab Statistikaamet. 2009. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,1% ja brutotunnipalk langes 0,4%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11% ja import vähenes 4%. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga kasvas eksport 1% ja import vähenes 5%.

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta II kvartalis 900 eurot ja tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,0%, teatab Statistikaamet. Palgatõus oli väiksem kui varasemates kvartalites.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta I kvartalis 12 147 krooni ja brutotunnipalk 76,53 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 1,5% ja brutotunnipalk tõusis 2,4%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes esmakordselt.

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta III kvartalis 11 874 krooni (759 eurot) ja brutotunnipalk 72,00 krooni (4,60 eurot), teatab Statistikaamet. 2009. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 0,9% ja brutotunnipalk 0,3%.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta IV kvartalis 12 259 krooni ja brutotunnipalk 74,25 krooni, teatab Statistikaamet. 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 6,5% ja brutotunnipalk 6,7%.

2015. aasta I poolaastal oli teenuste ekspordis ja impordis suurima osatähtsusega veonduse ja laonduse tegevusala, mis andis 31% Eesti teenuste koguekspordist ja 17% koguimpordist, teatab Statistikaamet.