Otsingu tulemused

Vaid veel täna ja homme saab osaleda suurel Eesti rahva e-loendusel, millest on oodatud osa võtma kõik Eesti elanikud. Tänaseks, 21. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud üle 530 000 inimese ehk 40% Eesti rahvastikust.

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

Statistikaameti andmetel peatus septembris Eesti majutusettevõtetes 154 000 turisti, kes veetsid seal kokku 285 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid ligi poole võrra vähem.

Eelmisel aastal sõlmiti 7200 abielu, mis on kõrgeim arv alates aastast 1994. Ligi pooled abieludest registreeritakse suvekuudel, kuid eelmise aasta populaarseim kuupäev oli maagiline 22.02.2022. Lahutuste arv püsib langustrendis ning jääb juba neljandat aastat alla 3000.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,3%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima ja 79 900 tonni liha, mis on vastavalt 3% ja 5% rohkem kui aasta varem. Kasutatav põllumajandusmaa ilma koduaedadeta suurenes 3000 hektari võrra, jõudes 983 000 hektarini.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2020. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,7% ja 2019. aasta sama kuuga võrreldes samuti 0,7%.

Statistikaameti andmetel peatus augustis Eesti majutusettevõtetes 331 000 turisti, kes veetsid siin 591 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid kolmandiku võrra vähem.

Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.