Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 15% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 16%.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Kaupade eksport kahanes 2015. aasta veebruaris 7% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.

Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6%, teatab Statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk IV kvartalis.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,2% ja võrreldes I kvartaliga 5,6%, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtted tootsid oktoobris 4% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Töötlevas tööstuses jäi toodang samale tasemele, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses, näitavad statistikaameti andmed.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,4% ja võrreldes 2012. aasta III kvartaliga 5,3%, teatab Statistikaamet.

Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.