Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta IV kvartalis 814 eurot (12 735 krooni) ja brutotunnipalk 4,83 eurot (75,63 krooni), teatab Statistikaamet. 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 3,9% ja brutotunnipalk 1,9%.

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1% ja import 6%. Ekspordi langust mõjutas enim reekspordi vähenemine, seevastu kodumaiste kaupade väljavedu kasvas.

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aastal 12 264 krooni ja brutotunnipalk 75,11 krooni, teatab Statistikaamet. 2008. aastaga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 3,1%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aastaga võrreldes esmakordselt.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta I kvartalis 966 eurot ja brutotunnipalk 6,02 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta I  kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%.

Keskmine brutokuupalk oli 2008. aasta IV kvartalis 13 117 krooni ja brutotunnipalk 79,58 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja brutotunnipalk 9,9%. Alates 1993. aastast oli brutokuupalga kasv nii väike viimati 2004. aasta I kvartalis (6,5%).

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule

Keskmine brutokuupalk oli 2008. aastal 12 912 krooni ja brutotunnipalk 77,52 krooni, teatab Statistikaamet. 2007. aastaga võrreldes tõusis keskmine kuupalk 13,9% ja tunnipalk 15,3%.

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta III kvartalis 855 eurot ja brutotunnipalk 5,21 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 8,1%.