Otsingu tulemused

2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta aprillis 5% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11% ja import vähenes 4%. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga kasvas eksport 1% ja import vähenes 5%.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 4% ning import 13%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete vedu.

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on