Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juulis võrreldes juuniga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 5,2%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2009. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta septembriga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2008. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga 5,2%, teatab Statistikaamet.

Esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7,9%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes 2009. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja jäi samale tasemele võrreldes eelmise aasta aprilliga, teatab Statistikaamet.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Innovatsiooniuuringu andmetel olid 2010. aastal 56,8% ettevõtetest uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Ettevõtete uuenduslikkus jäi 2008. aasta tasemele, siis oli uuenduslikke ettevõtteid 56,4%.