Otsingu tulemused

EELK (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) avaldus algas etteheitega, et Statistikaameti pressiteatest ei selgu, kui palju oli usuküsimusele vastajaid. See etteheide ei ole põhjendatud.

Milliseid oskusi tuleks tööturul konkurentsis püsimiseks omandada ja kuidas tulevikuks valmistuda? Statistikaameti koolituse uuring annab neile küsimustele vastused.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Riikliku statistika tegijana kogub ja avaldab statistikaamet regulaarselt infot Eesti rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu kohta. Lisaks kokku lepitud perioodilistele ja pidevalt tehtavatele statistikatööde loetellu kuuluvale kogub ja avaldab statistikaamet ka kiirstatistikat ühiskonnale oluliste teemade kohta.

Töötuid oli 2011. aasta III kvartalis 77 000 ja töötuse määr 10,9%, teatab Statistikaamet. Meeste töötus vähenes rohkem kui naiste töötus.

Kuna rahva ja eluruumide loendus toimus möödunud aasta lõpus ka teistes riikides, on meil juba võimalik end naabritega võrrelda. Näiteks selgub, et Eestis on eluruumid väiksemad kui Lätis, Leedus on aga kõige parema tehnovarustusega eluruumid.

Üha rohkem räägitakse sellest, et andmete abil saab teha paremaid ja targemaid otsuseid. Selleks peavad andmed aga korras olema. Kuidas selle igapäevase väljakutsega alustada?

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.