Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 3,0%.

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta mais jooksevhindades 53% ja import 44% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

2013. aastal vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2012. aastaga võrreldes 2% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kahanes mullu pärast kolmeaastast kasvuperioodi.

2013. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades 11%, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes eksport kolmandat kuud järjest, eelneva kuuga võrreldes aga kasvas eksport 7%.

2010. aasta aprillis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37% ja import 18% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport suurenes kõikide peamiste kaubajaotiste, kõige rohkem aga kütuste väljaveo suurenemise tõttu.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,7 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta märtsiga võrreldes suurenes eksport ja import kõikides peamistes kaubajaotistes.

2014. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 1% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Kui üheksa kuud järjest Eesti väliskaubandus kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis märtsis kaubavahetus kasvas.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on