Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

Täna, 5. oktoobril kogunevad Tallinnas Euroopa juhtivad geostatistikud, et kolme päeva jooksul arutada, kuidas siduda omavahel geograafiat ja statistikat, teatab Statistikaamet.

Kui maikuus tõdesime, et sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata, siis viimaste andmete põhjal saame öelda, et nüüdseks on muutuseid juba näha. Väliskaubanduse andmeid tutvustab analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja

Statistikaameti andmetel ostsid 2011. aastal piimatööstusettevõtted Eesti põllumajandustootjatelt 642 300 tonni piima, mis moodustab 93% piima kogutoodangust. Aasta keskmine piima kokkuostuhind oli 323 eurot tonn, mis kuude lõikes oluliselt ei kõikunud. Peamine piima eksportriik oli Leedu.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2009. aasta jaanuaris võrreldes 2008. aasta detsembriga -0,5% ja võrreldes jaanuariga 3,3%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel vähenes märtsis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta märtsiga 1% ja import 2%. Võrreldes 2019. aasta I kvartaliga vähenes eksport 3% ja import 4%. Kvartali kaubavahetust mõjutas kõige enam elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ja impordi vähenemine.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet.