Otsingu tulemused

Sellel laupäeval, 16. septembril on taas Maailmakoristuspäev, mil ühiselt koristatakse nähtaval ja laokil prügi. Kas aga ühe päevaga saab prügiprobleemi lahendada?

Juba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil. Näha on aga seda, et kinnisvara ostetakse nii nagu hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda.

Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.

Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat. Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani. Selle väite loogika on vigane, sest võrreldakse praegust oodatavat

Neli korda rohkem uusi kodusid Uute eluruumide arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga suisa neljakordistunud. Kui 2013. aastal lubati kasutusse 2079 uut eluruumi, siis 2023. aastal juba 8424. Seega on meil neli korda rohkem täiesti uusi kodusid kui 2013. aastal. Tähelepanuväärne hüpe toimus vahemikus 2022–2023, kui aastases võrdluses valmis ligi 1900 uut eluruumi rohkem. Vähem välditavaid surmasid Tervise arengu instituudi andmetel on viimase 9 aasta jooksul rohkem kui 500 võrra vähenenud raviga välditavate surmade arv. 2014. aastal oli selliseid surmasid 2662, 2023. aastal 2128. Rohkem kui

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.

Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.