Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-519-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 112 lk Ilmus: 28.05.2012 Analüütiline kogumik annab põhjaliku ülevaate Eesti elanike ajakasutusest ja vaba aja veetmisest. Analüüsitakse ajakasutuse erinevusi soo, vanuse ja tööhõive järgi, samuti tasustatud ja tasustamata töö ning kodutööde mahu muutusi. Antakse ülevaade eri tegevustele kuluvast ajast, vaba aja kasutusest ja sellest, kuidas sisustatakse perega koos veedetud aega. Analüüsid põhinevad 2009.−2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel. Esitatud on võrdlused 2000. aastaga ja teiste Euroopa riikidega. Mõeldud valdkonnast

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.