Korterite krabamine kinnisvaraturul, leibkondade kulutused, piimahind ja meie keskkonnasäästlikkus – need on vaid mõned teemad, mis lõid möödunud kevadel Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid.
Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?
2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.
Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.
Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 1,1% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 7,4%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis 2% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes küll töötlevas tööstuses, aga vähenes nii energeetikas kui ka mäetööstuses.
Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta mais Eestist jooksevhindades 8 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 8,6 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk oli eelmise aasta maiga võrreldes viis korda väiksem, olles viimati madalam 1995. aasta septembris.
Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku kolme miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2017. aastal, teatab Statistikaamet. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 21%.