Otsingu tulemused

2010. aasta aprillis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37% ja import 18% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport suurenes kõikide peamiste kaubajaotiste, kõige rohkem aga kütuste väljaveo suurenemise tõttu.

Juulis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 32% ja import 23% eelmise aasta juuliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Masinate ja seadmete eksport suurenes 61% ja import 69%.

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,3 miljardi krooni (721 miljoni euro) väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni (800 miljoni euro) eest, teatab Statistikaamet. 2009. aasta maiga võrreldes suurenes eksport kõikides kaubajaotistes, enim aga metalli ja metalltoodete väljaveos.

Kuigi 2008. aasta lõpukuudel hakkas jooksevhindades järsult vähenema nii kaupade eksport kui ka import, kasvas eksport aasta kokkuvõttes varasema aastaga võrreldes 5%, samal ajal kui import vähenes 5%, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes oluliselt.

Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.