Otsingu tulemused

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab Statistikaamet.

2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.

Ehitushinnaindeks langes 2009. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 10,0%, teatab Statistikaamet. 2009. aastal langes indeks 2008. aasta keskmisega võrreldes 8,5%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta III kvartalis ligi 11 000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv oli viimase seitsme aasta suurim, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 16% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 25%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta juunis võrreldes maiga 2,6% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 9,4%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -2,7%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta augustis võrreldes juuliga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 4% ja import 5%. Ekspordi kasvu mõjutasid puidu ja puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu.

Statistikaameti andmetel oli 2020/2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot. Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes.