Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet.

2012. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 15% ja imporditi Eestisse 10% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötasid ning töötavate hulgas oli oluliselt enam juhte või tippspetsialiste kui Eestis keskmiselt.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta septembris 7% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi suurenemist mõjutas enim elektriseadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetus. Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes kaupade eksport ja import siiski kahanes – mõlemal suunal 3%.

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta märtsis 71% ja import 45% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas ühe kuu kaubavahetuse kogukäive kaht miljardit eurot.

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta jaanuaris jooksevhindades 57% ja import 66% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu mõjutas enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sissevedu. Partnerriikide seas oli nii ekspordis kui ka impordis esikohal Rootsi.

Aprillis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi 40% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes kaks korda.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juulis 6% ja import jäi samale tasemele võrreldes eelmise aasta juuliga, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv võrdluses aastataguse sama ajaga oli viimase 14 kuu suurim.

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta