Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2012. aastal sama palju toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Eksport kasvas, ent siseturule müüdi vähem toodangut.

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta märtsis 71% ja import 45% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas ühe kuu kaubavahetuse kogukäive kaht miljardit eurot.

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta jaanuaris jooksevhindades 57% ja import 66% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu mõjutas enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sissevedu. Partnerriikide seas oli nii ekspordis kui ka impordis esikohal Rootsi.

Tänavu jaanuaris kasvas kaupade eksport 11% ja import kahanes 3% võrreldes 2009. aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi suurenemise põhjustas eelkõige naftasaaduste ja põlevkiviõli väljaveo järsk kasv.

Tänavu juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 26% ning imporditi 36% vähem kui eelmisel aastal samal ajal, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus vähenes enamikes kaubajaotistes, kuid kõige suurem oli langus masinate ja seadmete välja- ja sisseveos.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta septembris 7% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi suurenemist mõjutas enim elektriseadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetus. Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes kaupade eksport ja import siiski kahanes – mõlemal suunal 3%.

2013. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 5%, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Kahanes eksport kolme peamisse sihtriiki.

Aprillis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi 40% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes kaks korda.

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet.

Üle poole Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2015. aastal endiselt Harju maakonnas, ent erinevused maakondade majandusstruktuuris on kasvanud, teatab Statistikaamet. Kogu Eesti lisandväärtusest 69% toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.