Otsingu tulemused

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul on veebiplatvormid oluliselt lihtsustanud lühiajalise üürimise võimalusi, laiendades nii võõrustajate hulka kui ka külaliste juurdepääsu majutusele. „Pärast ajutist vähenemist pandeemia-aastatel on platvormiturism taastunud ja kasvanud tänaseks üle pandeemiaeelse taseme,“ lisas Pukk. Mõiste „platvormiturism“ viitab lühiajalisele üürimisele (näiteks korterite ja eramajades tubade üürimisele), mis on broneeritud majutusplatvormi kaudu. See ei hõlma traditsioonilisemaid majutuskohti, nagu hotellid või kämpingud. Peamine majutusstatistika võrreldav

Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Julgen arvata, et vaevalt jätab mõni Eesti kohaliku omavalitsuse juht alla kirjutamata väitele, et andmed ja statistika aitavad teha teadlikke – ja loodetavasti tarku – otsuseid kohaliku elu arendamiseks. Usaldusväärselt kogutud andmetele tuginedes ei sünni järelemõtlematud otsused.

"Et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu pilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ rääkis statistikaameti sotsiaalstatistika teenusejuht Eveli Voolens. „Nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsuseid,“ kirjeldas Voolens. Valimisse võib sattuda igaüks Kuigi olulise osa andmetest saab statistikaamet olemasolevatest andmekogudest, siis kõiki vajalikke andmeid neis ei ole ning nii tuleb andmeid koguda ka küsitlustega. Sel aastal viib statistikaamet läbi seitse suurt isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda iga Eesti elanik. ”Oleme iga inimese aja