Otsingu tulemused

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 1045 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja tänavu II kvartaliga võrreldes vähenes 3,4%.

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta II kvartalis 857 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,2%, teatab Statistikaamet. Reaalpalk aga jätkas juba üle kahe ja poole aasta kestnud langust.

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta IV kvartalis 814 eurot (12 735 krooni) ja brutotunnipalk 4,83 eurot (75,63 krooni), teatab Statistikaamet. 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 3,9% ja brutotunnipalk 1,9%.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aastal 12 264 krooni ja brutotunnipalk 75,11 krooni, teatab Statistikaamet. 2008. aastaga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 3,1%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aastaga võrreldes esmakordselt.