Otsingu tulemused

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris 939 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 2%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 868 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 13%.

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Juba seitsmendat aastat auväärset rohelise kontori tiitlit kandev statistikaamet uuendas edukalt Euroopa Rohelise kontori sertifikaati kolme aasta võrra. Rohelise Kontori sertifikaate annab välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA), kes tunnustab rohebüroode süsteemi põhimõtteid järgivaid asutusi ja ettevõtteid juba alates 2013. aastast.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal siin ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest. Ehitusmaht vähenes aasta varasemaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%.

ISBN 978-9985-74-480-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 91 lk Ilmus: 23.12.2010 Kogumik pakub ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest Eesti ettevõtetes ja leibkondades 2010. aastal võrdluses varasematega. Lisaks on esitatud kokkuvõte info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete majandustegevusest. Eesti infoühiskonna arengut aitab iseloomustada võrdlus teiste riikidega. Andmestik on esitatud ettevõtete põhitegevusalade ning leibkonna ja isikute tüüpide kaupa. Lisatud on metoodika lühikäsitlus. Informatsioon on antud ülevaadete, diagrammide ja tabelitena

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP