Otsingu tulemused

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2018. aasta III kvartaliga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 30,3%.

Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ning tavapärasel suhtlusel kollektiivis. On neid, kes tajuvad juhi või kolleegi kriitilisi märkuseid töökiusamisena ka siis, kui see seda tegelikult ei ole. Samas on neid, kes kannatavad aastaid töökiusamise ja -vägivalla all, kuid eitavad seda. Kuidas saada aru, kas ebamugava juhtumi puhul kollektiivis on tegemist väärkohtlemisega?

Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.

Statistikaameti 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel iseloomustab Eesti põllumajandustootmist koondumine ettevõttegruppidesse ehk kontsernidesse ning töötamine osaajaga ja teiste tegevuste kõrvalt.

Statistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,4%.

28. veebruaril lõppes rahvaloenduse teine etapp ehk kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikelt andmete kogumine. Sellega on loenduse küsitluste osa lõppenud, juulini jätkub aga andmete kogumine registritest, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud.

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.