Otsingu tulemused

Statistikaamet tutvustas täna juhtimislaudade rakendust, mis on nii riigiasutuste töötajate, ettevõtjate, ajakirjanike kui ka kõigi teiste inimeste abivahend, et teha teadlikumaid ja andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 661 miljonit eurot ja suurenes võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsivhindades 5%.

Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.

Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks Statistikaameti arengukava aastateks 2018–2022. Suurimaks muutuseks tuleb uuel strateegiaperioodil pidada Statistikaameti kujundamist riiklikuks andmeagentuuriks – ametiks, kes pakub tarbijatele nii andmeid eri allikatest, tuge andmete kasutamisel kui ka klassikalist riiklikku statistikat.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2019. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3,2 miljardi euro eest ehk 3% rohkem kui aasta varem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes jäi ehitusmaht eelneva aasta tasemele.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 6%.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta oktoobris naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel. Kõige väiksem sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas ja kõige suurem Ida-Viru maakonnas.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas kaupade väliskaubandus möödunud aastal igas kvartalis. „Esimeses kvartalis oli ekspordi ja impordi kasv suurim – vastavalt 14% ja 15%. Järgnevates kvartalites oli kaubavahetuse kasv veidi tagasihoidlikum, kuid siiski jäi see ekspordil 3%–8% vahemikku ning impordil 6% juurde,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas mullu 4% Kaupadest eksporditi 2025. aastal kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim kasvas aastaga mineraalsete toodete

Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.