Otsingu tulemused

Kaupade eksport kasvas 2010. aasta jaanuaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes esimest korda 14 kuu jooksul, teatab Statistikaamet. Import langes 2%.

Osaajaga töötamist mõjutas 2010. aastal nii töötaja sugu kui ka laste vanus leibkonnas, enim töötas osaajaga kuni kaheaastaste laste emasid. Nii selgub Statistikaameti kogumikust ”Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?“

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.

ÜRO veebilehel maailma rahvastiku muutust 1950. aastast kuni 2100. aasta prognoosini vaadates tuleb tõdeda, et püramiidskeemil põhinev majanduskasvumudel pole enam jätkusuutlik.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta juunis Eestist jooksevhindades 9,4 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10,1 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet.

• Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kas järgmise aasta 100. juubeliks on statistikaamet Euroopa efektiivseim? • Milliseid andmeid meie ühiskond vajab? • Statistikaameti peadirektor Mart Mägi annab aru.

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 18% ja import 15%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 56 miljonit eurot. Viimati oli bilanss alla 60 miljoni euro 2015. aasta jaanuaris.

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi langust mõjutas kõige rohkem kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa. Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes. Kui aastatel 2002–2008 olid kodumajapidamised tervikuna teistele sektoritele võlgu, et oma lõpptarbimist ja investeeringuid finantseerida, siis aastatel 2009–2010