Otsingu tulemused

Millist palka teenid oma ametikohal aastal 2030? Kui palju erinevad naiste ja meeste kuupalgad maakonniti? Kui suurt pensioni hakkad teenima tulevikus? Neile küsimustele saab vastused statistikaameti uuenenud palgarakendusest.

Kalakasvatusettevõtted müüsid 2019. aastal 1062 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 3,7 miljoni euro väärtuses. Toodangu maht oli 28 aasta suurim.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Keerulise aasta mõjust turismisektorile on viimasel ajal palju juttu olnud. Koroonaviirusega kaasnenud piirangud mõjutasid reisibüroosid, majutusasutusi ja ka transpordisektorit. Heitsime pilgu andmetele ja analüüsisime, kuidas on muutunud majutatud välisturistide arv ja ühistranspordivahenditega Eestisse saabunute hulk.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,6%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 4,4% kallimad.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aastal kokku 8,9 miljardit eurot. Võrreldes 2020. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades 12%.

Aprillis sõitis rongiga 167 000 reisijat, mis on neli korda vähem kui eelmisel aastal samas kuus, kus reisijaid oli 708 500. Kaubavedu vähenes rohkem kui veerandi võrra.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP teises kvartalis 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 9 miljardit eurot.