Otsingu tulemused

Jooksevhindades eksporditi septembris kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 292 miljonit eurot, mis on 46 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas kaupade eksport 4% ning import 6%. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets kommenteeris, et teises ja kolmandas kvartalis on väliskaubandus kasvanud aeglasemalt. „Kui esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport 14%, siis nii teises kui ka kolmandas kvartalis vaid 4%. Kasvu aeglustumist mõjutas nii ekspordis kui ka impordis enim

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli 2018. aastal endiselt kõige kõrgem keskmine brutotunnitasu juhtidel ja kõige madalam lihttöölistel.

Statistikaameti kiirstatistika näitab, et töötajate üldarv tööturul on stabiliseerunud. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal on märgata küll töötajate arvu kasvu, aga see jääb veel alla eriolukorra eelsele tasemele.

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta aprillis 517 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 15%.

Statistikaameti andmete kohaselt oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta detsembris 703 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aasta detsembriga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

2011. aastal sooritati 32 486 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,5 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Viimasel kahel aastal on kinnisvaratehingute arv kasvanud, kuid kõrgaja 2006. aastaga võrreldes oli hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv poole väiksem.