Otsingu tulemused

Millises Eesti piirkonnas on kõige rohkem külasid? Millises külas elavad kõige vanemad või nooremad inimesed? Kas küla saab olla linnast suurem? Statistikaameti analüütik Helena Maarja Lainjärv uuris siinset külaelu lähemalt.

31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest, teatab Statistikaamet. Esmakordselt said inimesed end ise ka interneti teel loendada.

Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.

„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk . Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam. Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5

Statistikaamet tuletab meelde, et internetis saab rahvaloendusel osaleda vaid veel loetud päevad ja soovitab seda mitte jätta viimasele hetkele. E-rahvaloendusel saab osaleda kuni 31. jaanuari hilisõhtuni.

Keskkonnakaubad ja -teenused on tooted, mille eesmärk on vältida ning vähendada keskkonna saastatust ja keskkonnaseisundi halvenemist, samuti kaitsta loodusvarasid ammendumise eest. Nendeks kaupadeks on näiteks taastuvenergia valdkonnas päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid ning teenusteks nende paigaldus ja hooldus, samuti kuuluvad kaupade hulka taastuvenergia ja vastavate energiakandjate toodang. Ringmajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas on kaupadeks aga näiteks jäätmekäitluse ning materjalide taaskasutamise seadmed, prügikastid ja -kotid ning teenusteks jäätmete kogumine, sorteerimine

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

Täna, 20. veebruaril alustavad rahvaloendajad nende inimeste külastamist, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis. Rahvaloendajad külastavad e-loendusel mitteosalenud leibkondi märtsi lõpuni.

Edasi.org käis Statistikaametis uudistamas, kuidas rahvaloendus toimub. Videosaates kuuleb põnevaid fakte rahvaloenduse ajaloo kohta, saab teada mida ja miks rahvaloendusel küsitakse ning mis teeb sellel aastal toimuva rahvaloenduse veidi teistsuguseks. Rahvaloendusest räägivad rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ning juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.