Otsingu tulemused

Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.

Statistikaameti esialgsetel andmetel esines 2018. aasta oktoobris palgalõhe kõikidel tegevusaladel. Kõige suurem oli see finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9%).

Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis 1242 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,7%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2018. aasta märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui veebruaris suurenes müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis märtsis kasv veidi aeglustus.

Viiruskriis pole pannud inimesi sotsiaalselt distantseeruma mitte ainult teineteisest, vaid ka oma varadest. Kuidas muidu nimetada suureulatuslikku üürikuulutuste kasvu ja mida oma elamispinna üürileandmine siis ikka muud on, kui sellest distantseerumine.

Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides I kvartalis kokku 2% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Ehitus kasvas välisriikidesse tehtud tööde arvelt. Kohalikul turul ehitusmaht vähenes.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 1% ja import 3%. Teenuseid müüdi 2,8 miljardi eest ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 557 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Eelmise kvartaliga sarnaselt kasvas ehitusmaht välisriikidesse tehtud tööde arvelt, kohaliku turu maht aga vähenes.