Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 4% ning import 13%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete vedu.

Esmaspäeval, 27. juulil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Statistikaametis.

Esmaspäeval, 7. novembril algab Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös Eesti olulistele rahvastikuteemadele keskenduv väitluste sari „Eesti tähtsaim väitlus”. Nädala jooksul väitlevad teadlased ja poliitikud noortega kuues Eesti paigas.

Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal 21,3% ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,4 protsendipunkti.

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.

Esmaspäeval, 27. juulil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Statistikaametis. Walter Radermacheri ja Statistikaameti peadirektor Priit Potisepa kohtumisel räägitakse Euroopa statistikasüsteemi uutest suundumustest ja väljakutsetest. Samuti Eesti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistusest, uuendamisel olevast statistikaseadusest ja riikliku statistika rahastamisest. „Euroopa statistikasüsteem elab praegu murrangulises ajajärgus,“ märkis Priit Potisepp. „Majanduslik olukord tingib seda, et statistikasüsteemis on järjest

Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.

Eestis oli 2008. aastal 73 000 inimest, kes tegelesid vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga, teatab Statistikaamet. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenesid 2019. aasta juunis võrreldes 2018. aasta juuniga 8%, teatab statistikaamet. Kõige rohkem vähenes mineraalsetete toodete kaubavahetus. Esimesel poolaastal suurenes kaupade eksport 5% ja import 2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.