Statistikatöö
Otsingu tulemused
Statistikatöö
Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas mais enim eluase ja transport
Kuupäev 07.06.2019
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,1%, teatab Statistikaamet.
Vanemahüvitist saab üha rohkem mehi
Kuupäev 29.06.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel sai eelmisel aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest. Naistele ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitis oli mullu meestega võrreldes kolmandiku võrra väiksem.
Leibkonna tarbimiskulutused suurenesid 2011. aastal
Kuupäev 04.04.2012
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.
Statistikaameti küsimuste maratonil esitati 1400 küsimust
Kuupäev 05.04.2023
Artikkel
Nädal tagasi kolmapäeval, 29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust, millest tänaseks on vastatud umbes 950.
Keda räsib vaesus Eestis kõige rohkem?
Kuupäev 11.11.2021
Artikkel
Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?
Marta ja Linda, Aksel ja Johannes: popid vanaaegsed nimed on tagasi!
Kuupäev 24.10.2023
Artikkel
Veidi üle kuu aja tagasi tervitas statistikaamet nimepäeva puhul kõiki Augusteid. Nimede rakendust uurides selgus, et August on levinuim üle 85-aastaste seas ning populaarne ka kuni 4-aastaste seas. See tähendab ainult üht – August on nimena tagasi. Seda, millised nimed lisaks Augustile veel populaarsust koguvad, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Uuring: enamik inimesi on valmis oma registriandmeid uuendama, kuid teinud on seda vähesed
Kuupäev 12.11.2021
Artikkel
Eesti inimestest 86% on valmis enne aasta lõpus algavat rahvaloendust oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris üle vaatama ning uuendama, viimase aasta jooksul on neid registreid külastanud aga keskeltläbi vaid 16% elanikest, selgub värskest Kantar Emori uuringust.
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud