Otsingu tulemused

Neljapäeval, 3. novembril saab viimast päeva kandideerida rahvaloendajaks aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel. Kokku palkab Statistikaamet loenduse läbiviimiseks 2200 rahvaloendajat.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2014. aastal viimase kümne aasta jooksul mõnda aega välismaal töötanud ja seejärel Eestisse tagasi tulnuid 15–64-aastaste seas 68 500. Kõige rohkem oli välismaal töötanuid 25–34-aastaste hulgas.

2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal valminud rahvastikutiheduse 1 km x 1 km ruutkaardilt selgub, et Eestis on kõige tihedamalt asustatud Lasnamäel asuv Linnamäe–Kärberi tänava piirkond, kus ruutkilomeetril elab 15 800 inimest, teatab Statistikaamet.

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

EELK (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) avaldus algas etteheitega, et Statistikaameti pressiteatest ei selgu, kui palju oli usuküsimusele vastajaid. See etteheide ei ole põhjendatud.

Täna, 12. jaanuaril korraldab Statistikaamet kohalikele omavalitsustele ja teistele piirkondlikust arengust huvitatuile partneripäeva "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

Statistikaamet kuulutas välja riigihanke 2332 sülearvuti ostmiseks, mida kasutatakse tänavu detsembris algava rahvaloenduse läbiviimisel. Pärast rahvaloendust hakkavad soetatud arvuteid kasutama erinevad riigiasutused.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest. REL 2011 prooviloenduse eesmärk oli katsetada loenduse metoodikat, loodud infosüsteeme ja üldist töökorraldust. „Esialgsete andmete põhjal võib öelda, et see ka õnnestus. Eriti rõõmustas prooviloenduspiirkondade elanike ning omavalitsuste vastutulelikkus ja valmidus ettevõtmisega kaasa tulla,” ütles REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. „Saime prooviloendusel osalenud inimestelt palju asjalikku tagasisidet. Sellest on 2011. aasta