Otsingu tulemused

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 17% ja import 20%, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas eksport 1,3 miljardi ja import 1,5 miljardi piiri. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (lahusti, mootorikütus, kütuselisandid, põlevkivikütteõli) ekspordi ja impordi suurenemine.

2010. aasta mais suurenes kaupade eksport jooksevhindades 39% ning import 47% eelmise aasta maiga võrreldes, teatab Statistikaamet. Mais oli ekspordi ja impordi kasv selle aasta suurim.

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

2010. aasta põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel jätkub Euroopa Liidus majapidamiste arvu kiire vähenemine, selgus Eurostati täna avaldatud kokkuvõttest. Kasutatava põllumajandusmaa pind Euroopas pole oluliselt muutunud, kuid kasvab mitmes uues liikmesriigis ja kahaneb enamikus vanades liikmesriikides. 2010. aastal võrreldes 2003. aastaga on EL-is majapidamisi juba ligi kolme miljoni võrra ehk 20% vähem. Enim vähenes majapidamiste arv Eestis (47%). Suur vähenemine on toimunud ka Bulgaarias (44%), Lätis (34%) ja Poolas (31%). Teistes riikides on majapidamiste arvu vähenemine väiksem

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Homme, 9. veebruaril kuulutatakse Lõuna-Koreas Pyeongchangis avatuks XXIII taliolümpiamängud. Statistikaamet võrdleb põgusalt 1924. ja 2016. aastat ning annab ülevaate, missugune oli olukord tipp- ja rahvaspordis.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on