Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 896 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 8%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 5,9%. Eluaseme hinnaindeksi aastakasv, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, oli viimati nii madal 2018. aastal.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta juuniga 2,5%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 1,7% ja teenused 3,8% kallimad.

Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Värske prognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.

Statistikaamet uuendas tellimustööde teenusstandardit, kus on kirjas tellimustööks loetavad teenused, nende täitmise põhimõtted ja hinnastamine alused, mis hakkavad kehtima 1. aprillist.

Teenuste müük ületas mullu neljandas kvartalis teenuste ostu ehk teenuste väliskaubandusbilanss oli ülejäägis 828 miljoni euroga. Kokku oli 2025. aastal bilansi ülejääk 3,2 miljardit eurot ning see kasvas 2024. aastaga võrreldes 204 miljoni euro võrra. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset kasvu. „2025. aasta kasvu mõjutasid enim muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine,“ lisas analüütik. Kõige rohkem eksporditi mullu jätkuvalt muid äriteenuseid, mis moodustasid 31% teenuste koguekspordist. Muude äriteenuste all olid suurima

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 869 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 7%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta jaanuaris võrreldes 2022. aasta detsembriga 1,0% ja tõusis võrreldes eelmise aasta jaanuariga 12,7%.

Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.