Otsingu tulemused

2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam. Peamiste sihtkohtadena eelistatakse Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 893 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 9%.

Statistikaameti andmetel osteti 2023. aastal Eesti põllumajandustootjatelt 859 600 tonni piima, mille eest tasuti põllumeestele ligi 375 miljonit eurot. Aasta keskmine kokkuostuhind oli 436,73 eurot tonni eest, mis on 5,8% madalam kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 884 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 5%.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,1% ning võrreldes 2023. aasta maiga 2,9%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 2,6% ja teenused 3,3% kallimad.

29. septembrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka uudiste avaldamise kohta.

1. septembrist 15. novembrini korraldab statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu, mis annab põhjalikuma ülevaate põllumajanduse olukorrast ja on oluline sisend põllumajanduspoliitika kujundamisel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse kõigis Euroopa Liidu riikides iga 3–4 aasta järel, iga kümne aasta järel korraldatakse struktuuriuuringud põllumajandusloendusena.

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.