Otsingu tulemused

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -2,2%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta septembris võrreldes augustiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -2,8%, teatab Statistikaamet.

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 6,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 7,2% ja majade hinnad 6,3%.

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikanõukogu kogunes 26. novembril. Koosolekul anti ülevaade rahva ja eluruumide teise prooviloenduse tulemustest. Statistikanõukogu toetab statistikaameti otsust kombineerida registripõhine loendus valikuuringutega.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta jaanuaris võrreldes 2017. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 3,5%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3% ja võrreldes 2010. aasta detsembriga 0,0%, teatab Statistikaamet.