Otsingu tulemused

Sõidukite arv kasvas Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil jõudsalt. Vaba turg ja autoostulubade kadumine andsid sellele kohe 90ndate alguses tõuke. Eriti paistab silma sõiduautode arvu suurenemine, mis tegi küll mõningase languse läbi majanduskriisi aastatel, kuid jätkas hoogsat kasvu pärast 2010. aastat. Blogis heidame pilgu sõiduautode, veoautode, busside ja mootorrataste arvu muutustele läbi kolme kümnendi.

Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 651 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli kasv püsivhindades 4%, teatab statistikaamet.

Euroopa statistikud tähistavad 20. oktoobril neljandat korda Euroopa statistikapäeva. Seekord on tähtpäeva moto „Vaadake fakte!“. Statistikaamet korraldab selle päeva puhul reedel, 18. oktoobril kell 10–15, avatud uste päeva.

Statistikaamet esitleb täna, 3. detsembril kogumikku „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis võtab ühtede kaante vahel kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub võrdlust ka teiste Euroopa Liidu riikidega.

Viimase aja aktiivne arutelu ajakirjanduses, kas kinnisvaraturg liigub ülekuumenemise teed või on tegemist jätkusuutliku kasvuga, paneb investorid tootluse pärast muretsema. Kas tasub kinnisvara osta, kui hinnad on õhku täis ja üüritulu tootlus minimaalne? Ebaselguse perioodidel tasub vihjete saamiseks vaadata kinnisvaraliike, mis muidu tähelepanu keskpunktis ei ole, näiteks suvilaid.

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2019. aastal 0,3% ja võlatase 8% sisemajanduse koguproduktist.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,8%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 5,0% kallimad.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.