Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kui homme oleks maailma lõpp, kas siis istutaksin ma täna puu?

Kuupäev 22.04.2022
Artikkel
Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. Sel aastal on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine (#InvestInOurPlanet). Maa päev on läbi aastate keskendunud paljuski just igaühe teadlikkuse tõstmisele. Seekordsel tähtpäeval rõhutatakse, et teadlikkusest üksi on vähe ja tegelikud muudatused eeldavad investeeringuid. Keskkonnainvesteeringuid analüüsis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Esimeses kvartalis pidurdus abiellumine ning suurenes suremus

Kuupäev 20.04.2021
Artikkel
Selle aasta esimeses kvartalis sündis esialgsetel andmetel 15 last vähem ning suri 921 inimest rohkem kui 2020. aastal esimese kolme kuuga. Abielusid sõlmiti 295 ja lahutusi vormistati 75 võrra vähem kui aasta varem.

Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?

Kuupäev 26.02.2026
Artikkel
Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme-

Eestis sai taas enim lapsi nimeks Robin või Mia

Kuupäev 26.01.2022
Artikkel
Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.

Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase rahvaloenduse näitel

Kuupäev 10.06.2022
Artikkel
Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Pulmahooaeg on alanud! Mida näitab värske abielude statistika?

Kuupäev 18.06.2024
Artikkel
Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?

Kõrgemalt haritud naised. Kõikjal Eestis.

Kuupäev 02.04.2019
Artikkel
Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Eesti rahvaarv eelmisel aastal vähenes

Kuupäev 15.01.2016
Artikkel
Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Tervena elada jäänud aastad

Valdkond
Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mis inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuse piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jäävad samaks. Statistikaamet kasutab tervena elada jäänud aastate arvutamiseks rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit, mis on mugav, sest vaja on vähe andmeid. Tarvis on teada aasta keskmist rahvaarvu viie aasta kaupa soo ja vanuserühma järgi, surmade arvu ja hea tervisega inimeste osatähtsust samades vanuserühmades. Näitaja arvutamisel kasutatakse küsitlusest saadud infot, kui palju on inimestel olnud mõne terviseprobleemi