Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Mullu väljaränne suurenes

Kuupäev 27.05.2011
Artikkel
Eestist rändas 2010. aastal välja 5294 ja Eestisse immigreerus 2810 inimest, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes väljaränne suurenes ja sisseränne vähenes.

REGREL. Kuidas lahus pered ühe katuse alla kokku viia

Kuupäev 25.09.2019
Artikkel
Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.

Isiku-uuringud

Sisuleht
Peale kõigile kohustusliku rahva ja eluruumide loenduse on isiku-uuringud enamasti vabatahtlikud. Üksikisikutelt kogume andmeid sotsiaaluuringute jaoks, kui andmeid pole võimalik saada andmekogudest. Statistikaamet korraldab erinevaid uuringuid, näiteks elanike tööelu, reisimise, ajakasutuse kohta. Uuringud on erineva sagedusega, mõned kestavad kuu või paar, teised kaks aastat. Osa uuringuid toimub igal aastal ja mõni üle mitme aasta. Miks on oluline uuringus osaleda? Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta

Vabu ametikohti oli esimeses kvartalis üle 11 000

Kuupäev 06.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad

Kuupäev 03.08.2022
Artikkel
Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.

Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik

Kuupäev 16.12.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Statistikaamet asub avaldama tööturu kiirstatistikat

Kuupäev 01.12.2022
Artikkel
Statistikaamet asub regulaarselt avaldama tööturu kiirstatistikat, et anda ülevaade, kuidas muutus töösuhete arv, palju neid alustati, peatati või lõpetati. Töötamise registri põhjal kogutud andmeanalüüsist on huvitatud sotsiaalministeerium ja töötukassa, et saada infot Eesti tööturu olukorrast ning energiakriisi mõjudest.

Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%

Kuupäev 03.03.2025
Artikkel
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas