Otsingu tulemused

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus

Statistikaamet hindab väga kõrgelt Eesti elanike ja ettevõtjate panust riikliku statistika tegemisse. See annab võimaluse luua hädavajalikku teadmist riigile vajalike näitajate kohta alates SKP-st ja lõpetades suhtelise vaesusega. Seetõttu loodame, et uus iseteeninduskeskkond teeb andmete esitamise mugavamaks ja kiiremaks. Iseteeninduskeskkonnas on statistikaameti e-teenuste kasutajatel mitu uut võimalust, mida eSTATis ei olnud. Aja jooksul tuleb kasutajamugavust pakkuvaid võimalusi juurde. Mis kasutajale muutub? Uude keskkonda saab siseneda aadressil uuringud.stat.ee või statistikaameti

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta jaanuaris võrreldes 2011. aasta detsembriga 0,7% ja võrreldes jaanuariga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juulis võrreldes juuniga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 5,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta veebruaris majutusettevõtetes ligi 225 000 turisti, mis on 1% rohkem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv aga kasvas.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Müügimaht kahanes veel 9% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3% muudes spetsialiseerimata

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta augustis võrreldes juuliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 4,1%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. „Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes,“ lisas Pihlak. Pihlak selgitas, et mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Pihlak täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid