Otsingu tulemused

Edasi.org käis Statistikaametis uudistamas, kuidas rahvaloendus toimub. Videosaates kuuleb põnevaid fakte rahvaloenduse ajaloo kohta, saab teada mida ja miks rahvaloendusel küsitakse ning mis teeb sellel aastal toimuva rahvaloenduse veidi teistsuguseks. Rahvaloendusest räägivad rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ning juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Eesootaval laupäeval, 21. septembril tähistatakse maal elamise päeva, mil mitmed Eesti vallad avavad huvilistele oma uksed. Statistikaameti andmetel on rahvastiku vananemine maal endiselt jätkuv trend.

Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Statistikaamet ootab veel laupäeva, 22. jaanuari jooksul kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud 550 000 inimest ehk loendatud on ligi 42% kogu Eesti rahvastikust.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Tööpuudus oli kõige valusam probleem, mille 2009. aasta majanduslangus kaasa tõi. Ühiskonnale tervikuna on aga jätkuvalt kõige olulisem, millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes. Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81 000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis registreeritud töötute arvu kahanemine. Enamik, kes enam Töötukassa

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.