Otsingu tulemused

Pidurdamatud kinnisvarahinnad, maagilised pulmakuupäevad, menukamad laste nimed ja sünnitajate arv tuleviku Eestis – need on märksõnad, mis lõid möödunud talvel Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid.

Tallinna strateegiakeskuse turismiosakond kasutab andmeid teadlikult selleks, et kujundada pealinnast tuntud ja hinnatud aastaringne sihtkoht. Statistika on seejuures asendamatuks abiks, kuna annab võimaluse võrrelda, hinnata hetkeolukorda ja seada eesmärke tulevikuks.

Kui kõik vajalikud andmed oleksid õigel ajal käes ja kvaliteetsed, oleks riikliku statistika tegemine puhas rõõm. Tegelikkuses on andmekogumine statistika tegemise protsessi kõige vaevalisem ja kallim osa. Sellepärast peab alati hoolikalt kaaluma, milliseid andmeid on vaja ja kuidas neid koguda.

Statistikaameti väliskaubandustiimi juht Evelin Puura tuletab meelde, et ettevõtted ei pea enam Intrastati kauba saabumise küsimustikku esitama. „Statistikaameti klienditugi sai jaanuari andmete esitamisel palju pöördumisi, kus sooviti kauba saabumise andmeid esitada. Kinnitan, et seda enam tegema ei pea,“ rõhutas Puura. Eesti on EL-is esimene riik, kus ei tule esitada Intrastati kauba saabumise küsimustikku ja selle asemel hakatakse kasutama nende riikide andmeid, kust kaup välja saadeti. Mis muutub paremaks? Väheneb Eesti ettevõtete halduskoormus, ettevõtted ei pea enam 2025. aasta kohta

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 5,5%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 5,4% ja majade hinnad 5,8%.

Statistikaameti andmete kohaselt oli ehitushinnaindeksi kasv 2021. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 5,1% ja võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 11,8%.

Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,9% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 18,8%.

Ettevõtjate aja säästmiseks läheb statistikaamet väliskaubanduse andmete kogumisel 2025. aastaks üle vaid ekspordi andmete küsimisele. Lihtsustatud andmekogumisele minnakse üle järkjärgult kolme aasta jooksul.