Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ettevõtete tööjõukulu

Sisuleht
Joonisel on esitatud tööjõukulude komponendid tegevusala järgi. Komponentide selgitused on metoodika kirjelduses. Tegevusala Joonistel esitatakse kogu tööjõukulu ja tööjõukulu töötaja kohta ettevõtte põhitegevusala järgi. Joonis võimaldab kõige detailsemalt hinnata alanud kriisi mõju, vaadates kuude ja tegevusalade kaupa ettevõtete tööjõukulu muutust 2020. aastal kolme eelneva aastaga võrreldes. Mõju hindamisel tuleb silmas pidada, märtsi deklaratsioonidel kajastus enamasti märtsi alguses välja makstud veebruari töötasu, mida eriolukorra kehtestamine veel oluliselt ei mõjutanud. Tööjõukulu

Taimekasvatuse uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Taimekasvatuse uuringuga kogutakse andmeid põllumajanduskultuuride kasvu- ja koristuspinna, saagi ja saagikuse, väetiste, mahepõllumajanduse, põldude lupjamise, seemnete kasutamise ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade kohta. Suur osa andmeid võetakse registritest (nt PRIA põllumajanduskultuuride kasvupindade andmed ja PRIA e-põlluraamatut täitvate üksuste andmed) ja puuduvad andmed kogutakse küsimustikuga andmeesitajatelt. Milleks on andmeid vaja? Andmed on ministeeriumitele, Euroopa Liidu institutsioonidele, teadusasutustele ja põllumajandusettevõtjatele aluseks

Juulis oli populaarne tegeleda siseturismiga

Kuupäev 07.09.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel peatus juulis Eesti majutusettevõtetes 346 000 turisti, kes veetsid siin 652 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes oli külastajaid kolmandiku võrra vähem, kuid eelnevate kuude võrdluses nende arv kasvas.

Millega köetakse Eesti kodusid?

Kuupäev 11.10.2022
Artikkel
Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Asutuste andmehalduse ülevaade

Sisuleht
Eesti organisatsioonide andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistus Aprillis 2025 viisid justiits- ja digiministeerium ning statistikaamet läbi küsitluse, et hinnata Eesti avaliku sektori asutuste andmevõimekust. Küsitlus on osa iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade riigi andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Sellel lehel on esitatud kokkuvõtte küsitluse peamistest tulemustest ja olulisemad tähelepanekud avaliku sektori hetkeolukorrast andmete valdkonnas. Tulemused näitavad, et pooltes asutustes on andmete valdkond laiemalt ja kitsamalt andmehaldus strateegiline suund

Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega

Kuupäev 07.07.2021
Artikkel
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Statistikaameti küsitlejad alustavad taas kodukülastusi

Kuupäev 03.06.2021
Artikkel
Statistikaamet taasalustab isiku-uuringutega seotud andmete kogumiseks kodukülastusi. COVID-19 levikut maakondades hinnatakse igal nädalal ja kodukülastusi tehakse vaid juhul, kui haigestumuse intensiivsus on terviseameti andmetel keskmine või madal.

Naiste arv ületab meeste oma üha hilisemas vanuses

Kuupäev 29.03.2021
Artikkel
Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.

Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?

Kuupäev 30.04.2021
Artikkel
Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.