Statistikatöö
Otsingu tulemused
Statistikatöö
Statistikatöö
Vajalikud andmed väiksema koormusega
Kuupäev 20.05.2024
Artikkel
Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.
Oodatav eluiga pikenes taas
Kuupäev 14.09.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eesti elaniku oodatav eluiga sünnimomendil 75,8 aastat, mis on ligi kümme kuud pikem kui aasta varem. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe oli esimest korda viimase 20 aasta jooksul alla kümne aasta. Kuigi Eesti elaniku oodatav eluiga on 2010. aastal pikem kui kunagi varem, jääb see tunduvalt lühemaks kui enamikus Euroopa riikides. Nii 2008. kui ka 2009. aastal oli Eesti oodatav eluiga sünnimomendil EL 27 liikme seas 22. kohal. 2010. aastal tõusis nii meeste kui ka naiste oodatav eluiga — vastavalt 70,6 ja 80,5 aastani. Naiste oodatav eluiga kasvas
Valdkond
Mis uuring see on? Internetikasutuse ja digioskuste uuringu põhjal hinnatakse, kuidas ja milleks kasutavad Eesti inimesed arvutit ning internetti. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Internetikasutuse ja digioskuste uuring viiakse läbi Eurostati poolt ühtlustatud küsimustiku ja metoodika alusel, mis tagab tulemuste võrreldavuse Euroopa riikide vahel. Uuringu põhiosa täiendab lisamoodul Justiits- ja Digiministeeriumi tellimusel, mis on oluliseks sisendiks Justiits- ja Digiministeeriumi küberturvalisuse poliitika kujundamisel. Täpsemalt saab lugeda siin: https://www.justdigi.ee
Emadus täna ja eile
Kuupäev 06.05.2019
Artikkel
Kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast? Tihti räägitakse nagu valitseks Eesti sündimuses erandlik olukord, kus naised sünnitavad järjest hilisemas eas, kuid läbi aja ongi sünnitusiga olnud erinev. Lähiminevikus, ajal, mil sündisid praegu sünnituseas olevad emad, oli tõesti periood, kus sünnitamine oli jäetud põhiliselt väga noorte naiste ülesandeks. Kuulsin hiljuti lugu hea tuttava kohta, et kui ta 1970ndate keskel 29-aastasena oma esimest last läks sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.
Valdkond
Mis on Eesti sotsiaaluuring? Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile. Milleks on neid andmeid vaja? Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised
Statistikatöö
Statistikatöö