Otsingu tulemused

Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

Praeguseks on rahvaloenduse e-loendusel üle loetud iga kolmas eestlane. Tänaseks, 18. jaanuariks on e-küsimustikuga laekunud andmed 470 000 Eesti inimese kohta, mis teeb 35% kogu rahvastikust. Veel vaid loetud päevad on aega küsimustikule vastata.

Möödunud aastal loodi 66% kogulisandväärtusest Harjumaal ja maakonna edu ülejäänud riigi ees suurenes aastaga poole protsendipunkti võrra. Eesti majanduse olukorda piirkondlikus vaates kirjeldab statistikaameti analüütik Kail Karilaid.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes 2021. aasta sama kuuga 31% ning import 33%. Kaubavahetus kasvas enamike meie peamiste kaubanduspartneritega.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja. Novembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning puitu ja puittooteid (11%). 2023. aasta sama ajaga võrreldes kasvas enim põllumajandussaaduste ja

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.