Otsingu tulemused

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

1. augustil 2010 jõustus uus riikliku statistika seadus . See on Eesti riigi ajaloos neljas statistika tegemist reguleeriv seadus. Esimene neist võeti vastu 1938. aastal Riigi Statistika Keskbüroo seaduse nime all. Enne seda tegutses 1921. aastal loodud Riigi Statistika Keskbüroo seitseteist aastat Riigikogu kinnitatud põhimääruse alusel, mis sisaldas sisuliselt samu põhimõtteid. Järgmise, tänapäeva mõistes hämmastavalt ajakohase, seaduseni jõudis Eesti riik 1990. aastal, mil teistest tollastest liiduvabariikidest eristudes, võttis Ülemnõukogu vastu Eesti statistikaseaduse. 1997. aastal

1. augustil 2010 jõustus uus riikliku statistika seadus . See on Eesti riigi ajaloos neljas statistika tegemist reguleeriv seadus. Esimene neist võeti vastu 1938. aastal Riigi Statistika Keskbüroo seaduse nime all. Enne seda tegutses 1921. aastal loodud Riigi Statistika Keskbüroo seitseteist aastat Riigikogu kinnitatud põhimääruse alusel, mis sisaldas sisuliselt samu põhimõtteid. Järgmise, tänapäeva mõistes hämmastavalt ajakohase, seaduseni jõudis Eesti riik 1990. aastal, mil teistest tollastest liiduvabariikidest eristudes, võttis Ülemnõukogu vastu Eesti statistikaseaduse. 1997. aastal

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 4% ja kaupade import 11%, teatab Statistikaamet. Kaupade sisseveo suurem kasv võrreldes väljaveoga suurendas kaubavahetuse puudujääki.

III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta septembris 7% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi suurenemist mõjutas enim elektriseadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetus. Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes kaupade eksport ja import siiski kahanes – mõlemal suunal 3%.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 13% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas eksport 7%.

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta septembris 10% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Selle aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes vähenes eksport 3% ja import 5% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Eestist eksporditi 2011. aasta aprillis kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii kaupade eksport kui ka import ületas senist kõrgeimat ehk selle aasta märtsi käivet. Kaubavahetuse kasvu mõjutasid oluliselt masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted.